Traumeerivast kogemusest saab võitu

Lennu- ja arstihirm, lõpetamata lein, kartus eksamite ja kontrolltööde ees – need on vaid mõned teemad, mille leevendamiseks võib abi olla EMDR-tehnikast. Teraapias pakitakse ärevaks tegev teema lahti ja uuesti kokku nii, et saab eluga edasi minna.

Tekst: Kaire Talviste / ilmus ajakirjas Tervis Pluss

Ilmselt on paljud näinud videot sellest, kuidas klient räägib oma lugu ja samal ajal tuleb tal silmadega jälgida psühholoogi edasi-tagasi liikuvaid sõrmi. See ongi EMDR (eye movement desensitization and reprocessing, tõlkes silmade liikumine, tundetustamine, ümbertöötamine) ehk traumateraapia meetod, mille abil käsitletakse raskeid läbielamisi nii, et need enam ei häiriks.

“Kui on olnud intensiivne traumaatiline kogemus, siis aju ei suuda seda läbi töötada ja sellest jääb maha infokaos. Kui tuleb ette sarnane olukord, tunned sama lõhna, kuuled sama heli, siis käivitab see traumaatilise sündmuse justkui uuesti,” selgitab psühholoog Ivi Niinep.

EMDRist sai abi noor naine, kes nägi lapsena oma isa krambihoogu ja sattus paanikasse, sest ei teadnud, mida teha.

Enamasti püsivad meil ebaõnnestumistest meeles kogemused, millega kaasnevad piinlikkus ja häbi. Ka olukorrad lapsepõlvest, millest meie jõud üle ei käinud. Näiteks sai EMDRist abi noor naine, kes nägi lapsena oma isa krambihoogu ja sattus paanikasse, sest ei teadnud, mida teha. Täiskasvanuna põgenes ta ummisjalu, kui nägi kedagi abitus olukorras – vana paanika oli tagasi.

Teraapias selgus, et ega ta nüüdki veel teaks, kuidas sellistes olukordades peaks käituma. Psühholoog õpetas, mida esmaabiks teha tuleks, ja suunas naise mineviku mälupilti, et ta aitaks nüüdse õpetuse järgi oma isa. Samal ajal tuli naisel jälgida psühholoogi käe liikumist oma silme ees. “See on justkui ülekirjutamine. Nüüd, kus ta teab, mida teha, ei teki enam sellist ärevust,” selgitab Niinep. “Ebaõnnestumised, lendamine, koerad, süstlad,” loetleb psühholoog levinumaid hirme, mille korral EMDRist abi saab.

Abi sai ka mees, kellel tuli töö pärast palju lennata ja kes seda kohutavalt kartis.

Mälestused, mis intensiivselt häirivad, hakkavad elu piirama. Nii on Niinep aidanud traumast füüsiliselt paranenud sportlasi, kelle hirm uuesti haiget saada on nii suur, et nad on valmis sportimisega lõpparve tegema. Samast olukorrast leidis end jalgpallur, kes määraval hetkel lõi palli väravast mööda. See mälestus ja tunne, et ta vedas teisi alt, mõjus nii häirivalt, et ta ei suutnud enam võimetekohaselt mängida. Abi sai ka mees, kellel tuli töö pärast palju lennata ja kes seda kohutavalt kartis. Ümbertöötamise tulemusena suutis ta lennusõite lõpuks isegi nautida.

Tagasi minevikku

Teraapias uuritakse, kas praegu häirivatel olukordadel on ka eellugu, sarnane minevikusündmus, mille kohta toob selgust ajas tagasiminek (floatback). Selleks palub terapeut kliendil silmad sulgeda ja meenutada, kas ta on ka varem seesugust tunnet kogenud. Sel moel võib meenuda mitmeid lugusid, mis tekitavad pinget ja ängi. “Näiteks on kliendil koolilõputöö või tööintervjuuga seoses intensiivne ärevus ja seda uurides võime tagasi jõuda teismeea või veel varasema aja koolikiusamise juurde. Siis tegeleme kõige varasema, kõige intensiivsema ja ka tuleviku looga.”

EMDRis võetakse mälestuselt emotsionaalne laeng maha.

EMDR aitab möödaniku tuua tagasi n-ö töömällu, kus see justkui pakitakse algul lahti ja siis uuesti kokku sellisel moel, et inimene saab rahu. “Mõnel töötlusel võib tekkida mälestusega seoses intensiivne ja ebamugav kehaaisting või emotsioon. EMDRis võetakse mälestuselt emotsionaalne laeng maha.”

Enne töö kallale asumist pühendatakse üksjagu aega ressursside loomisele, milleks on positiivsed mälestused ja hetked, mil inimene on end hästi, lõõgastunult ning mõnusalt tundnud. Terapeut uurib lähemalt, mida klient oma mälupildis silmadega haarab, kas on mingeid helisid (võib olla, aga ei pruugi), kas on lõhnu, kas ja kus oma kehas head tunnet tuntakse.

Mõnele inimesele võib heaolutunne tähendada ka seda, et kohe juhtub midagi halba, seepärast võib rahulolekuga kaasneda ärevus. Psühholoog juhendab jääma käesolevasse hetke, mitte kerima lahti minevikku ega tulevikku, sest nii leiab klient vajaliku toetuse ja jõu.

Siis tagasi põhjuse juurde, miks tuldi. Enne töötluse algust hindab klient oma ebamugavustunnet kümne palli skaalal, kus 10 on maksimaalselt ebamugav. Seejärel algavad keskmiselt 40–60 käeliigutusega etapid, mil klient peab jälgima psühholoogi sõrmi ja samal ajal meenutama juhtunut.

Silmade liikumine on oluline põhjusel, et see käivitab ajus sarnase protsessi, nagu meil on REM-une ajal.

Silmade liikumine on oluline põhjusel, et see käivitab ajus sarnase protsessi, nagu meil on REM-une ajal. Sel ajal toimub infotöötlus, millesse on kaasatud suuraju poolkerad ning emotsionaalseid reaktsioone reguleeriv limbiline süsteem (peaaju moodustiste kogum, mis äärestab rõngana suuraju poolkerade sisepinda). Spetsialisti käeliigutusi on vaja põhjusel, et paljud meist pole võimelised silmi kiirelt liigutama ja samas oma mõtet jätkama.

Meetodi avastaja USA psühholoog Francine Shapiro on selles osas erand. Nimelt sai ta ebameeldiva uudise, läks jalutama, mõtles kuuldule ning liigutas tempokalt kõndides spontaanselt oma silmi. Koju jõudes märkas ta, et uudisega seotud ängi enam polnud, ning oletas, et see juhtus tänu üheaegsele mõtlemisele ja silmade liikumisele. Seda, mis täpselt ajus silmade vilka liikumise ajal toimub, veel ei teata, aga selgeks on saanud, et see meetod töötab hästi.

Fookuse laiendamine

EMDRi erinevus tavateraapiast seisneb selles, et kui muul juhul on palju vestlemist, siis töötlusse sekkub terapeut võimalikult vähe, peamine küsimus on: mida sa märkasid? Mitmest etapist koosnev töötlus võib kokku võtta üle tunni aja. “EMDR on nagu hambajuurekanalite puhastus – teed ühe kanali puhtaks ja liigud tagasi algusesse. Uurid, kui suur on ebamugavuse määr nüüd, ning lähed järgmise kanaliga edasi. Teed seda nii kaua, kuni miski enam klienti ei häiri,” selgitab Niinep.

EMDR on nagu hambajuurekanalite puhastus – teed ühe kanali puhtaks ja liigud tagasi algusesse.

Näiteks toob ta õpilase juhtumi, kes kontrolltööd tehes läks nii pingesse, et hoolimata korralikust ettevalmistusest oli pea täiesti tühi. “Ma palusin, et ta võtaks selle tunde ja jälgiks minu käe liikumist. Samal ajal juhendasin, et ta vaatleks, mis temas toimub. Kui see etapp sai läbi, siis uurisin, mis juhtus,” kirjeldab Niinep. Ebamugavustunne läheb sageli väiksemaks või liigub kehas teise kohta. Kui ebamugavus on taandunud, siis aitab psühholoog kliendil naasta algsesse mälupilti. Enamasti on see varasemaga võrreldes rahulikum ja n-ö avaram, sest fookus on laienenud. “Ebamugavas ja traumaatilises olukorras võib pilt muutuda väga kitsaks, sest sa näed ainult ebaturvalist objekti. Töötluse käigus fookus laieneb.”

Positiivsed tulevikupildid

Kui õpilase ärevus sai töötlustega ära võetud, alustati tööd tulevikupiltide loomisega. Selleks uuris psühholoog, keda laps vajaks toeks, et end selles klassiruumis hästi tunda. Tulevikupildile võib kutsuda neid, keda nähakse enda toetajatena, sageli on nendeks lähikondsed, aga  paluda võib ka ämblikmeest või haldjast ristiema – oluline on see, et tegelaskuju mõjuks julgustavalt.

Positiivsete piltide ja uskumuste kinnistamine toimub samuti etappidena, ent aeglasema käeliikumisega.

Kõnealune laps tõi sisse ema, sõbra ja viimasena oma kassi. Positiivsete piltide ja uskumuste kinnistamine toimub samuti etappidena, ent aeglasema käeliikumisega. Paar nädalat hiljem uuris Niinep lapselt, kuidas tal on läinud. Selgus, et väga hästi. Mõte lemmikloomast kassiruumis aitas tal rahuneda ning ta oli saanud juba paar nelja.

Mõnel juhul piisab pingete maandamiseks ühest kohtumisest, leebematest asjadest võib jagu saada paari-kolme korraga, tõsiste traumalugudega minna ka aasta. Niinep hoiatab, et algul võib ebamugavuse tase tõusta, sest asjad tulevad täpsemalt meelde, ent siis hakkab see pisitasa vähenema. Mälupiltidest nopitakse välja kehaaistingud, emotsioonid ja mõtted. Edasi uuritakse, kuidas nüüd targema ja kogenumana võiks samas olukorras talitada.

Kui töö saab tehtud, siis keha lõõgastub ja võib olla tunne, nagu oleks kõvasti trenni teinud.

Mõnikord tuleb tõdeda sedagi, et lapsena ei oleks ju saanudki suurt midagi teha. See teadmine võib palju edasi aidata. Seansi lõppedes palub psühholoog kliendil oma keha justkui skaneerida ja vaadelda, kas kusagil on veel ebamugavust. Kui on, siis tuleb kiire töötlusesett veel lisaks, kui mitte, loetakse töötlus lõppenuks. Kui töö saab tehtud, siis keha lõõgastub ja võib olla tunne, nagu oleks kõvasti trenni teinud. Põhjuseks see, et lahendamata olukorraga on kaasnenud lihaspinge ja kehaline ebamugavus.

“Töötlus võib jätkuda ka pärast seanssi, võib tulla uusi teadmisi, mõtteid, mälestusi või unenägusid. Sel juhul soovitan lihtsalt märgata, mida kogetakse, ja teha lühikokkuvõte päevikusse. Väga häiriva kogemuse korral tasub meenutada positiivset mälupilti, et uute asjadega hiljem edasi töötada.” Mõned kogevad pärast seanssi suurt energiapuhangut või isegi eufooriat, teised muutuvad väga väsinuks. Selline järellainetus võib kesta kuni paar päeva.

EMDR

• EMDR on üks psühhoteraapia meetoditest, mis kiirendab traumaatiliste kogemustega seotud probleemide ravi. Tegu võib olla nii varasemate kui ka hiljuti kogetud olukordadega.
• Painajalikud mälupildid ei allu tahtele, neid ei saa ise kustutada, sest aju lukustab traumaatilise info närvisüsteemi. Seoses tuttavate sündmuste, lõhnade ja olukordadega tuleb mälupilt taas esile ning segab normaalset elurütmi.
• EMDR pole hüpnoos, klient räägib oma pingetest ja kangastuvatest mälupiltidest käesolevas hetkes.
• EMDRi kasutatakse ärevuse, foobiate, häirivate mälestuste, füüsilistest vigastustest paranemise, traumajärgse stressihäire, sõltuvuste, komplitseeritud leina, dissotsiatiivsete häirete ning seksuaalse ja füüsilise väärkohtlemise tagajärgede korral.