Ärevus tervise pärast kahjustab suhteid ja elukvaliteeti

Kurgus kraabib, aga esimene mõte pole mitte viirushaigus, vaid kartus, et tegu on millegi fataalsega. Hoolimata sellest, et tehtud on arvukalt teste, ei taandu ärevus, pigem kasvab. See on märk terviseärevusest.

Loe edasi…

Buliimiku pihtimus: oksendasin seitse korda päevas

Kiire kaalutõus pärast gümnaasiumi lõppu võib noore inimese päris ära ehmatada. Nii juhtus ka Moonikaga (nimi muudetud), kes leidis probleemile enda meelest geniaalse lahenduse – kõik söödu välja oksendada. Mullu diagnoositi tal buliimia.

Loe edasi…

Traumeerivast kogemusest saab võitu

Lennu- ja arstihirm, lõpetamata lein, kartus eksamite ja kontrolltööde ees – need on vaid mõned teemad, mille leevendamiseks võib abi olla EMDR-tehnikast. Teraapias pakitakse ärevaks tegev teema lahti ja uuesti kokku nii, et saab eluga edasi minna.

Loe edasi…

Perfektsionism – tervist kahjustav nõiaring

See on tõeline needus, kurdavad perfektsionistid oma käitumise pärast, mille all kannatavad nii nende lähedased kui ka kolleegid. Lisaks on löögi all ka perfektsionisti vaimne ja füüsiline tervis.

Loe edasi…

Sotsiaalfoobia – hirm inimeste ees

Kuuldavasti on Jaapanis inimesi, kes pole suhtlemishirmu pärast kümme aastat kodust välja tulnud. Ka Eestis on neid, kelle elu piiravad koduseinad. “Pool elu on möödas ja ma pole elama hakanudki,” ütleb Ave (41), kes kannatab sotsiaalfoobia all.

Loe edasi…

Kulus 45 aastat, et naiselikkus omaks võtta

Väikese tüdrukuna valas ta kibedaid pisaraid, sest nii halb oli olla tüdruk. Sel põhjusel otsustas ta, et ei saa kunagi lapsi. 40-aastaselt oli tal esimene paarisuhe, ent oma naiselikkuse võttis ta täielikult omaks alles paar aastat tagasi.

Loe edasi…

Oma mõtete vangid – paanikahood ja ärevushäire

Rõõmsa hoiakuga 27aastase Egle (nimi muudetud) puhul ei aimagi, kui keeruline on tema elu tegelikult. Ta elab “kastis” nimega Tallinn ega julge kaugemale minna. “Ma ei ole oma elukvaliteediga üldse rahul, mul puudub vabadusetunne ja ma olen õnnetu.”

Loe edasi…

“Tundsin, et mind jälgitakse”

Annika (34, nimi muudetud) on pealtnäha tavaline noor naine – kasvatab teismelist tütart, käib tööl, on ühiskondlikult aktiivne ja lõpetab ülikooli. Miski ei viita sellele, et viis aasta tagasi pandi talle skisofreeniadiagnoos.

Loe edasi…