Gestalt – humanistlik-eksistentsialistlik psühhoteraapia

Gestaltpsühhoteraapia on üks mitmekülgsemaid psühhoteraapia meetodeid, mida kasutatakse individuaal- ja grupiteraapias, töös paaride, perede ja lastega ning organisatsioonides.

Gestaltteraapia suurimaks eesmärgiks on vabadus elada sügavamat ja rikkamat elu. Leida endas riskijulgus olla see, kes sa päriselt oled ja mõnikord võib see tähendada ka suuremate muutuste tegemise julgust oma elus. See on gestaltteraapia eksistentsiaalne osa – sinu elu on sinu valikute summa, seega on hea teha neid valikuid teadlikult.

Teraapias on tähelepanu teadlikkuse suurendamisel, autentsusel ning vastutuse võtmisel. End sügavuti tundma õppides paraneb eneseregulatsioon ja muutub käitumine, sest tekib valik reageerida varasemast teisiti.

Kõige olulisemaks ning väärtuslikumaks ressursiks kliendi protsessi toetamisel on terapeut ja kontakt. Seepärast on oluline leida endale just see õige inimene. Gestaltterapeutide väljaõpe on põhjalik ettevalmistus tööks inimestega toetades samas terapeudi autentsust inimesena. Lähtudes küll samadest arusaamadest pole kahte sarnast gestaltterapeuti, kahte ühesugust seanssi ega ettemääratud asjade käiku. Seepärast öeldakse, et gestaltteraapia on kunst, mis sünnib hetkes kahe inimese vahel ning gestaltterapeut pole roll, vaid see on elustiil.

Siin ja praegu

Teadlikkuse tõstmiseks võib terapeut rakendada erinevaid meetodeid: mõttematku, joonistamist, kuuma tooli tehnikat, bioenergeetilisi harjutusi jne. Teadlikkus saab tekkida vaid SIIN ja PRAEGU, seepärast on gestaltteraapias suur rõhk kohaolekuvõimel. See aga ei tähenda, et minevikuga üldse ei tegeleta. Tegeletakse täpselt nii palju, kuivõrd see mõjutab inimese taju, emotsioone ja käitumist just käesolevas hetkes.

Lõpetamata lood

Sageli näeme oma elu läbi minevikukogemuste prisma, mis moonutab oluliselt seda, mis praeguses hetkes tegelikult toimub. Kuigi olukord on ammu muutunud ja inimesedki sinu ümber teised, on uskumused, hoiakud ja reaktsioonid vanad. Seda nimetatakse “lõpetamata asjaks”, mis häirib sinu praegust elu. Teraapias tulevad need lood ilmsiks ja siis avaneb võimalus lahtised otsad kinni sõlmida ja eluga edasi liikuda.

Paradoksaalse muutuse teooria

Teraapiasse tullakse ikka põhjusel, et soovitakse oma elus midagi muuta. Arnold Beisseri paradoksaalse muutuse teooria kohaselt saab see võimalikuks alles siis, kui sa tunnustad end sellisena nagu oled (nii heade kui ka halbade omadustega) ja suudad reaalsusele silma vaadata. Seepärast püüdleb gestaltteraapia enesetunnustamise suunas. Osaks sellest on oma piiride tundmaõppimine, et enda ja oma vajaduste eest seista, hoolitseda ja vastutust võtta.

Keskkonna toetuselt enesetoetusele

Arenguks ja küpsemiseks on oluline, et klient saaks rohkem teadlikuks iseendast ja maailmast enda ümber, selle asemel, et olla kinni oma fantaasiates, eelarvamustes ja kartustes. Terapeudi roll on aidata inimesel selgemini näha iseennast ja oma osa teatud situatsioonides ning eksperimenteerida loovate viisidega nende olukordadega toimetulekul.

Gestaltterapeut usub, et inimeses on olemas kõik vajalikud oskused probleemide lahendamiseks ning raskustega tegelemiseks, terapeut abistab teda selle  potentsiaali avastamisel ja ka tagasivõtmisel. Gestaltteraapia eesmärk on suurendada kliendi võimet toetuda iseendale ehk liikuda väliselt toetuselt enesetoetusele.

Ajalugu

Gestaltteraapia arendati välja USAs möödunud sajandi keskpaigas, kus see kujunes vahepeal kõige populaarsemaks psühhoteraapiasuunaks.

  • 1951. tähistas gestaltteraapia sündi raamat “Gestalt Therapy: Excitement and Growth in the Human Personality” (Perls, Hefferline & Goodman);
  • 1952. loodi New Yorgis esimene gestaltpsühhoteraapia instituut, millele tuli peagi lisa;
  • Euroopasse jõudis uuendusmeelne gestaltteraapia 1970-ndatel.

Gestaltteraapia loojaks on saksa juudi perekonnas sündinud Frederick S. Perls (1893-1970), ent teooria loomisse ja arendamisse andsid olulise panuse ka paljud teised asjatundjad. Väga tähtis roll oli Perlsi naisel gestaltpsühholoogil Laura Perlsil ning kolleegidel Paul Goodmanil ja Ralph F. Hefferline’il.

Perls oli karismaatiline mees, kes tekitas vastakaid ja tugevaid tundeid. Teda kirjeldati enamasti ülivõrretes, kui kõige säravamat, soojemat, loovamat, enesekindlamat, teisalt ka kui kõige enesekesksemat, armutumat ja lapselikumat inimest. Kindel on aga see, et ta ei teinud järeleandmisi eheduses, ei püüdnud kohanduda ega olla meele järgi. Osadele mõjus tema julgus ehmatavalt, teistele inspireerivalt. Oma töös oli ta kantud otsija- ning avastajanatuurist, mida toetasid vaieldamatu intellekt ning vitaalsus.

Algselt psühhoanalüütiku väljaõppega Perls hülgas paljud varasemad arusaamad, et teha ruumi uuele lähenemisele. Tema oluliseks panuseks oli võime integreerida murrangulised filosoofilised ideed ja teaduslikud uuringud uueks psühhoteraapiavormiks. Gestaltteraapia alustaladeks on eksistentsialism, fenomenoloogia, gestaltpsühholoogia, selles on mõjutusi psühhodraamast, zen-budismist, psühhoanalüüsist ja bioenergeetilistest harjutustest. Sel moel erinevatest osadest kokkupanduna seisab gestaltteraapia kõige otsesemalt oma nime eest. “Gestalt” tähistab saksa keelest tõlgituna tervikut, mis esindab enamat, kui pelgalt selle osade summat.

Mõistmaks gestaltteraapia kohta psühholoogiamaastikul tuleb vaadelda suuremat pilti, mis jagunes 20. sajandil kolme põhihoovuse vahel.

Esmalt sündis Freudi teooria psühhoanalüüsist, mille kohaselt nähti inimest bioloogiliselt määratletuna ning peamiselt seksuaalsetest ja agressiivsetest tungidest lähtuvana. Freud ei pidanud muutuse saavutamist kõige olulisemaks, analüüsi eesmärgiks oli avastada ning mõista seoseid.

Teise suuna esindajaks kujunes vene füsioloog Ivan Pavlov, keda peetakse ka biheiviorismi eelkäijaks. Ta uuris tingitud reflekse ja õpitud käitumist. Selle suuna esindajatest said hiljem kognitiiv-käitumuslikud terapeudid.

Abraham Maslow pani aluse humanistlikule psühholoogiale, mida ta nimetas “kolmandaks jõuks” psühholoogias. Siia alla liigitub ka gestaltteraapia. Selle eksistentsiaalse ja humanistliku suuna vanaisaks omakorda on aga psühhodraama looja Jacob Moreno, kes nägi esimesena inimest ennast vastutavana oma elu eest. Terapeudi roll oli toetada kliendi enesetervendamise võimet.

VIDEO: sissejuhatus gestaltteraapiasse

TEOORIA: Duell sinu sees