Avatud kontor pärsib töövõimet

Avatud kontorid ahvatlevad tööandjaid ruumi kokkuhoiuga, ent sääst on lühinägelik, sest paljude töö- ja keskendumisvõime seal langeb.

Tekst: Kaire Talviste / ilmus Eesti Päevalehes

Kliendihaldur Luisa (32) on ühes oma kolleegidega tuleviku suhtes ärev, sest töötajad kolitakse peagi avatud kontorisse. „Kõik on klaasist ja läbipaistev. Ilmselt tore ja modernne kontor, aga inimestele see ei meeldi. Oleme ühte meelt, et kui oleks vähegi võimalik, jääksime oma vanasse kulunud kontorisse edasi,” kirjeldab ta emotsioone, mis neid valdasid, kui nad nägid esimesi pilte uuest kohast.

Muretsema paneb aga see, et ühte suurde ruumi tuubitakse tohutult palju erinevate valdkondade inimesi: kes teeb müüki, kes lahendab kliendiprobleeme, kes tegeleb tehniliste asjadega jne. „Ega terve päev ei saa ka ju klapid peas tööd teha. Emotsioone on palju, sest oleme näinud vaid poolikuid lahendusi, ent need ei tõota midagi head,” lisab ta.

Privaatsuse puudumine ja suurenev müratase on inimeste kõige suuremad hirmud. Plaanidelt on näha üks puhkeruum ja palju koosolekuteruume, ent hetkel ei võta silm kinni, kus on nurgatagused, et teha privaatkõnesid. Ainuke hea asi, mida Luisa hetkel muutuvas olukorras näeb, on see, et inimesed, keda majasiseselt on olnud raske tabada, on nüüd käe ulatuses. „Istud lauanurgale ja enne ära ei lähe, kui jutule võetakse,” ütleb ta.

Liigne müra, vähe privaatsust

Avatud kontor võimaldab kuni 40 % ruumi kokkuhoidu sama arvu inimeste pealt. Avatud planeeringust loodavad tööandjad ka suuremat inimestevahelist kommunikatsiooni. Ent ühes avakontoritele üleminekuga on märgatud, et inimeste töövõime hakkab langema.

Avatud töökeskkonna müra võib tekitada stressi ning olla demotiveeriv.

„Sellises keskkonnas on rohkem segajaid, kõrgem stressitase, väiksem kontroll keskkonna üle ja vähem privaatsust kui traditsioonilise planeeringuga kontorites. Seetõttu suhtuvadki töötajad avatud planeeringuga kontoritesse pigem negatiivselt. Avatud töökeskkonna müra võib tekitada stressi ning olla demotiveeriv,” selgitab Tallinna Ülikooli Psühholoogia Instituudi õppejõud Kadi Liik.

Tallinna Ülikooli Psühholoogia Instituudi kontorikeskkondade teemaline uuring, milles küsitleti enam kui tuhandet töötajat selgus, et traditsioonilises kontoris suudavad nad olla tulemuslikumad kui avatud planeeringuga kontoris. Mida keerukamaid ülesandeid täideti, seda rohkem sooviti omaette töötada. „Uuringud on näidanud, et mittesobivas töökeskkonnas võib töötajate aeg ja energia kuluda töö tegemise asemel hoopis keskkonna tingimustega toimetulekule,” ütleb Liik. Ka on rahulolematus kontorikeskkonnaga ja töölt lahkumise valmidus omavahel tugevalt seotud.

Traditsioonilises kontoris töötavad inimesed olid oma töökeskkonnaga oluliselt rohkem rahul.

„Need, kes on oma töökeskkonnaga rohkem rahul, on reeglina organisatsioonile pühendunumad ja lojaalsemad,” ütleb Liik. Traditsioonilises kontoris töötavad inimesed olid oma töökeskkonnaga oluliselt rohkem rahul, nad olid sellesse rohkem kiindunud, tunnetasid suuremat kontrolli ja ka töötamist segavaid tegureid oli nende hinnangul vähem.

Nõuded ruumile

„Meie inimesed on harjunud olema vaikselt omaette ja oleks hea, kui saaks enda järgi ukse ka veel kinni tõmmata,” tõdeb Tööinspektsiooni töötervishoiu peaspetsialist Silja Soon. Avatud kontoris häirib see, et kõik möödujad näevad, mis sul arvutiekraanil parasjagu lahti on. Ei saa käia Facebookis, lugeda lehte või teha oma pangatoiminguid. Ega taha keegi meelsasti oma töölaua taga ka erakõnesid teha või vastu võtta.

Avatud kontorisse üleminek on töötajate jaoks suur muutus, sest seal puudub igasugune isiklik elu.

“Tööandja seisukohast on see distsipliini jaoks hea lahendus. Teisalt aga – helistab sulle töö ajal ema või laps, tahad korra lugeda lehte – inimene on inimene,” lisab Soon. „Avatud kontorisse üleminek on töötajate jaoks suur muutus, sest seal puudub igasugune isiklik elu.” Sel põhjusel valivad mõned hoopis kaugtöö.

Tööinspektsioon ei saa tööandjale muud ette kirjutada, kui seadusest tuleneva nõude, et igale inimesele peab olema kindlustatud vähemalt 10 m³ ruumi (kõrgusest arvestatakse maksimaalselt 3,5 meetrit). Lisaks on tööandja kohustatud töökoha kujundamisel ja töö korraldamisel arvestama töötaja töövõime muutumist tööpäeva või vahetuse jooksul.

Seega, kui hommikul oleme reipad ja suudame hästi keskenduda, siis pärastlõunasel ajal on paraku ka vaimne väsimus oluliselt suurem ning seda peab pidama meeles ka tööandja. Ta usub ka, et ideede levik avatud kontoris on pigem passiivne. „Kui kellelgi mõte turgatab, kas ma tahan seda kohe ka kuulda, kui tegeled oma asjadega? Vaevalt küll,” toob ta näiteks.

Kusagil telefon kogu aeg heliseb, keegi kuulab valjusti raadiot, keegi ajab juttu, üks klõbistab oma geelküüntega klaviatuuril nii, et terve maja kajab.

Mürataseme vähendamise nõue algab seaduse mõistes siis, kui ruumis on üle 85 dB. Kontoriruumides jääb müratase enamasti 65‒75 dB vahele. „Tegelikult segab ka see juba oluliselt keskendumisvõimet. Kusagil telefon kogu aeg heliseb, keegi kuulab valjusti raadiot, keegi ajab juttu, üks klõbistab oma geelküüntega klaviatuuril nii, et terve maja kajab,” kirjeldab Soon. „Mõni jääb pärast tööpäevalõppu kontorisse, et saaks vaikuses oma asjadele keskenduda. Ei saa nõuda keskendumist müras.” Silja Soon soovitab tööandjail mõelda väikeste ruumide peale, kus saaks keskenduda.

Kontorikeskkondade uurimisprojekt

• Kahes küsitluses osales kokku 1194 kontoritöötajat, sh 58% traditsioonilise ja 42% avatud planeeringuga kontoritest.
• Avatud planeeringuga kontori töötajatele on omane kõrgem pingestatus. Töötajaid häirib vähene võimalus on töökeskkonda kontrollida ja vähene keskendumisvõimalus. Igasuguste segajate suurem tase tööruumis nõuab lisapingutust, et tööle kontsentreeruda, samuti vähendab teiste pidev juuresolek privaatsuse taset ning tulemuseks on suurem stress.
• Enamik inimesi eelistaks töötada pigem üksinda kui koos teistega, samas on oluline, et ei tekiks üksildustunnet ning vajadusel ja soovi korral oleks teised kergesti kättesaadavad (st oleks ühised tööpaigad, kus kohtuda).
• Avatud planeering, mis ühest küljest võib olla kommunikatsiooni kiirendaja, võib teisest küljest vähendada infovahetust delikaatsematel teemadel just vähesema privaatsuse pärast.
• Mujal maailmas läbiviidud uurimused on näidanud, et vanadest tööruumidest uude ümberkolimine on seotud kaotusetunde kogemisega. Inimesed kiinduvad paika, sh oma tööpaika, millel on nende jaoks tähendus ja kus nad tunnevad ennast turvaliselt. Sageli märgistatakse neid kohti oma isiklike asjadega (pildid, oma kohvitass, lillepott jms). Kui peab lahkuma paigast, millesse ollakse kiindunud, võib selle ruumi kaotus mõjutada identiteeditunnet ning olla häiriv.

Allikas: Kadi Liik