Neetult ahvatlevad kättesaamatud mehed

Täiskohaga suhtetöö, tasu ebatõenäoline. Meeldiv seltskond? Suhte alguses vahest küll, kuid hiljem vägagi küsitav, sest pole, kellega suhelda. Selline tulevik ootab sind, kui oled sattunud kättesaamatu mehe võrku.

See mees on hoolitsetud välimusega, puhas ja lõhnav, temast õhkub sundimatust. Sa ei näe teda higistamas ega üliemotsionaalsena, vastuoksa – ta on kontrollitud, miski ei loksuta tema stoilist olekut, ta mõjub stabiilsena kui majakas.

Seltskonnas on see mees eemalolev, pigem vaikne kui tähelepanu otsiv, ja see tõmbab sind nagu magnetiga ligi. Kuna ta räägib endast vähe, jätab see fantaasiale palju ruumi – võid talle nagu kinolinale projitseerida maailma parimad omadused.

Usud, et küll sa ta “terveks ravid”, sest sina oled ju see õige naine.

Kõik, mis temaga ees ootab, on täiuslik, pettumused ja kannatused on möödanik, üheskoos ratsutate päikesele vastu… Hoiatav alarm ei vallandu sinus isegi seepeale, et ta on juba kaks korda lahutanud või et ta on olnud pidevalt suhetes, aga pulmakellad pole lööma hakanud. Usud, et küll sa ta “terveks ravid”, sest sina oled ju see õige naine, keda ta on oodanud.

Sul tunne, et ta on ühe jalaga kogu aeg suhtest väljas – sa ei tea, mis toimub päriselt tema sees.

Lõpuks oled sa temast nii hõivatud, et lükkad edasi oma lemmiktegevusi, et hoida end vabana juhuks, kui ta peaks tahtma sind välja kutsuda. Kui ta ka alustab sinuga intiimsuhet, on sul tunne, et ta on ühe jalaga kogu aeg väljas. Sa võid temaga isegi lapsed saada, te võite koos elada, aga sa ei tea päriselt, mis toimub tema sees.

Või ta on hoopis selline mees, keda sa tähelegi ei pannud, sest ta pole sinu “tüüp” – on abielus või tal on paralleelselt mitu suhet. Ta on sinust nii sisse võetud, et alustab sulle tormijooksu, helistab või saadab sõnumeid jonni jätmata. Ta võib sind ehmatada žestidega, mis on tutvumise algfaasis liigsed: näiteks avaldab armastust, saadab tööle lilli, ostab pärast esimest kohtumist lennupiletid kahele soojale maale – võta või jäta! Ta näib olevat avatud, ei pelga näidata isegi oma pisaraid.

Mehe agar jaht võib aga lõppeda sama ootamatult, kui algas – ta kaob kui vits vette.

Vähehaaval hakkab tema töö vilja kandma, on ju meelitav, kui keegi sind nii ihaldab. Suhte algus on sageli tormiline ja nii kiire, et ei jää aega teineteist päriselt tundma õppida. Mehe agar jaht võib aga lõppeda sama ootamatult, kui algas – ta kaob kui vits vette. See tõstatab palju vastuseta jäävaid küsimusi: kas mul on midagi viga? Kas seks oli halb? Kas ma olin trofee, mille ta kätte sai, ja siis huvi kaotas?

Kui mees jääb pikemaks, muutub peagi ta käitumine. Eriti juhul, kui olete veetnud koos mõnusalt aega, võib ta hakata distantsi hoidma või norima su omaduste kallal, mida sa ei saa muuta ja mis alguses teda just võlusid. Temagi võib sinuga lapse saada, aga abielujutt ei meeldi talle üldse.

Kindlasti tajud, et ühise tuleviku planeerimises oled üksi. Näiteks võtab ta kodu ostmiseks üksi laenu ega kaasa sind. Või pole te veel kokku kolinud ja tema ostab uue kodu, kus pole sulle ruumi.

Kui küsid tema käest, kas sa armastad mind, siis võib ta vastata: “Mis on üldse armastus?”

Mõlema tüübi puhul on tegu osavate vältijatega, eriti kui üritad sügavamaid vestlusi arendada – ta on nagu libe seep. Ta võib muuta sujuvalt või naljatades teemat, kasutada sinu öeldut su enda vastu või teha otse esitatud küsimuste peale nägu, et ei saanud aru. Näiteks kui küsid tema käest, kas sa armastad mind, siis võib ta vastata: “Mis on üldse armastus?” Või: “Kui ma sind ei armastaks, siis ma ju poleks sinuga.”

Vältiv kiindumusstiil

Küllap hakkad otsima õigustusi tema tõrksusele, külmusele ja ignorantsusele. Ehk on ta poetanud sulle mõne killu oma raskest lapsepõlvest, mis muudab sind ekstra mõistvaks ja järeleandlikuks. Või oled kannatlikult oodanud, millal ta ometi oma naise maha jätab, olnud tema kuulaja, lohutaja ja toetaja, samas midagi vastu nõudmata. Mida kauem see kestab, seda enam suhe sind kurnab, aga sul pole aega endale tähelepanu pöörata, sest sa tegeled temaga.

Kättesaamatust mehest eemaldumine on psühholoogiliselt komplitseeritud, sest niipea, kui hakkad mõistma olukorra lootusetust ja ära libisema, teeb tema midagi – mõnikord väga väikse lükke –, ja sa oled taas tema võrgus.

Kui naise elu hakkab juba laabuma, seisab mees ühel päeval nagu hunnik õnnetust ootamatult ukse taga.

Mõned naised, kes selle mustri läbi närivad, kes näevad, mida selline emotsionaalne distantssuhe nendega teeb, asuvad raskele eraldumise ja piiride panemise teele. Sageli just siis, kui nad on taastanud oma sisemise vabaduse ja väärtusetunde ning nende elu hakkab juba laabuma, seisab mees ühel päeval nagu hunnik õnnetust ootamatult ukse taga – kahetseb, igatseb, lubab maid ja ilmu kokku. Kui lähed õnge, algab kogu protsess uuesti.

Pole kuigi seksikas öelda, et sorry, mul on hirm, kui sa nii lähedale tuled, või et mind tabas just paanikahoog, kui sa abielust rääkisid.

Primitiivses käsitluses on neid mehi pikalt jahimeesteks kutsutud, käibekeeles on nad ka pühendumiskartusega mehed. Psühholoogias toetume aga kiindumusteooriale, millest tulenevalt on tegu vältiva kiindumusstiiliga, mis mõjutab hinnanguliselt 30% elanikkonnast. Selline inimene väldib tõelist lähedust ja väärtustab üle kõige oma vabadust. Kui ta tajub, et keegi pääseb talle liiga lähedale, tabab teda paanika ja soov ruttu distants taastada. Mehe stoilisus ja kontrollitus on suuresti mehelikkuse projektsioon – seepärast pole kuigi seksikas öelda, et sorry, mul on hirm, kui sa nii lähedale tuled, või et mind tabas just paanikahoog, kui sa abielust rääkisid. Ometi ei tasu seda hirmu alahinnata.

Vältiva kiindumusstiiliga mees võib olla abielus ja laste isa, aga see ei ütle veel midagi tema emotsionaalse pühendumise kohta.

Nii võibki juhtuda, et mees, kes suhte alguses viskab naise tunnete õhutamiseks hoogsalt halge alla, ehmub, kui leegid lahvatavad. Ta hakkab kartma, milliseid lubadusi ta oma tähelepanuga on välja käinud ja kui sisse ta on end mässinud. Selline ehmatus võib tabada mehi suhte eri faasides: pärast esimest seksimist, pärast kokkukolimist, kui ees terendab abielu, või abiellumise järel. Kui ta tunneb, et tema vabadus on ohus. Vältiva kiindumusstiiliga mees võib olla abielus ja laste isa, aga see ei ütle veel midagi tema emotsionaalse pühendumise kohta.

Kui naine hakkab eemalduma, tekib vajalik hingamisruum, mis paneb meest taas lähemale nihkuma. Niipea kui suhe muutub lähedaseks, hakkab mees uuesti kingapaelu siduma…

Loogiline on küsida, et kui see kiindumusstiil iseloomustab 30% inimestest, kuidas siis naisi nende hulgas ei ole? On ikka. Naisedki oskavad lähedust osavalt vältida, seda ohtrate sõnade ja vahel isegi tunnete taha maskeerides. Ent sageli summutab bioloogilise kella tiksumine naise hirmu ja ta lähebki mehega lõpuni välja.

Mida loota?

Mida siis teha, kui sa tõesti sellist meest armastad? Kas ongi lootusetu seis ja sa ei saa midagi teha? Mõnel juhul on tõesti lootusetu. Olen näinud, kuidas osa eriti nartsissistlike joontega mehi rahulolevalt muheleb, kui neile nende kättesaamatust peegeldan. Nad võtavad seda kui komplimenti oma erilisuse kohta, tajumata traagikat, et nende loomuomane vajadus tõelise läheduse järele jääb rahuldamata. See on lose-lose-olukord. See on enda loodud nõiaring, kus tegelikult iga innukalt alustatud suhte traagiline lõpp annab pikkamööda mõista, kui lootusetu seis on.

Halvim, mida sa teha saad, on hakata talle emaks, hingehoidjaks või terapeudiks.

40+ mees on seda ringi läbinud juba piisavalt, et hakata kordusi märkama, aga vaid temast sõltub, kuidas ta tahab oma elu elada ja mida selles vallas ette võtta. Halvim, mida sa teha saad, on hakata talle emaks, hingehoidjaks või terapeudiks. Parim, mida teha, on sisemiselt iseseisvuda, pöörata fookus endale ja teha asju, mis sulle meeldivad. Võidelda tagasi oma vabadus ja hakata ennast ise väärtustama. Mehe lükkamine-tõmbamine-tõukamine ei anna sulle soovitud lähedust nagunii.

Võib juhtuda, et kui ta tõesti tunneb, et sinu kaotus on talle sügavalt traagiline, võtab ta midagi ette.

Selle arusaamiseni jõuavad naised sageli mööda väga valusat teed ja hingehaavu. Aga võib juhtuda, et kui ta tõesti tunneb, et sinu kaotus on talle sügavalt traagiline, võtab ta midagi ette. Võtab näiteks oma õlule osa paarisuhte vastutusest, mis kuulubki talle. Kui mitte, siis tea, et sina poleks suutnud seda nagunii muuta.