Uusaastalubaduste üürike tähelend

Uusaastalubaduste üürike tähelend

PÕNEV PSÜHHOLOOGIA

Esimestel nädalatel läheb enamasti kõik ilusasti, veebruariks on tekkinud juba tagasilöögid ja järgmiseks detsembriks oled tagasi kohas, kust alustasid, või isegi veel kaugemal! Nii juhtub paljudega, kes annavad endale uusaastalubadusi.

Tekst: Kaire Talviste / ilmus Tervis Plussis

“Lubadustega on veel hullem kui kaalujälgimisega,” tunnistab Kadi Leppik (38). “Pead vastu nädala-kaks, siis lased juba kergemalt.” Kümmekond aastat lubas ta hakata esimesest jaanuarist kaalu langetama. Pole dieeti, mida ta poleks vähemalt korra pidanud. Ent kaal hakkas hoopis tõusma, kuni jõudis 123 kiloni välja. “Uus aasta tuleb, aga sa oled ju harjunud hästi sööma. Kui kümme aastat oled kõike head-paremat söönud, siis on sellised lubadused suuresti iseendale valetamine.”

Ligi pooled täiskasvanud annavad uusaastalubadusi – enamasti tõotavad nad kaalu langetada, sportimist alustada, suitsetamist maha jätta või raha säästa.

Uuringute järgi pole Kadi mingi erand, ligi pooled täiskasvanud annavad uusaastalubadusi – enamasti tõotavad nad kaalu langetada, sportimist alustada, suitsetamist maha jätta või raha säästa. Aga juba aasta esimese kuu lõpuks on enamik neist käega löönud. Uljalt ja tegelikult ju parimate kavatsustega alanud teekonnal on olnud tagasilööke, lubajaid on tabanud pettumus. Põhjus on selles, et ükskõik milliste muudatuste tegemiseks on vaja enamat kui eufoorilist aastalõppu. Kui plaanid kardinaalset elustiilimuutust, vajad sa selget visiooni, mida sul šampanjaklaase kokku lüües tõenäoliselt ei ole.

Arvesta sellega, et aastatega juurdunud harjumustel on tohutu jõud ja nende tendentside murdmine nõuab palju enamat kui tugevat tahet. Sul on vaja leida vastused kolmele küsimusele: miks sa tahad muutuda, mida pead selleks tegema ja kuidas?

Kas seda tahan tõesti mina?

Nüüdseks on Kadil õnnestunud lubaduste andmise-mittetäitmise nõiaring murda ja ta on kaotanud ligi 50 kilo. Kõige olulisemaks tõukejõuks sel teel sai mõtlemise muutmine. “Sain aru, et ega ma anna neid lubadusi ju kellelegi teisele. Ja endale valetamine on ränk. Ma arvan, et iga inimene peab muutuse jaoks küpseks saama. Järelikult polnud ma enne selleks valmis, et loobusin liiga kergesti,” usub ta.

Sihile jõuavad need, kelle sees on käinud justkui mingi krõks.

Selleks, et suuta lubadusi täita, on vaja muuta käitumist, selleks aga pead muutma mõtlemist. Sihile jõuavad need, kelle sees on käinud justkui mingi krõks. Näiteks keegi, kes on püüdnud aastaid suitsetamist maha jätta, on ühtäkki väga otsusekindel ja see õnnestubki. Tema peas on toimunud nihe – MA PEAN on asendunud taipamisega MA TAHAN.

Uusaastalubadused kannavad aga enamasti ma-pean-laengut, mis vallandab siseheitluse ja vaikse sabotaaži. Ainult väga meelekindlad inimesed suudavad üle olla sellest häälest peas, mis sosistab: täna on nii paha ilm, parem on kodus vedeleda; homme alustan; üks tükk veel; viimane pits…

Kõigil meil on teadvustamata mõtteid ja tundeid, seepärast ei märka me oma ambivalentsust. Näiteks võid küll öelda, et tahad muutuda, ent sisimas ei usu seda. Sa muretsed, et ei tule toime; sa ei arva tegelikult, et muutus on vajalik; andsid lubaduse vaid selleks, et teistele meele järele olla, jne.

Äkki pole sa veel valmis või tahad küll, aga ei tea, kuidas, või pole sul piisavalt tahtejõudu.

Tulemused on palju tõenäolisemad, kui julged endale ausalt otsa vaadata ja aktsepteerid seda, mida parasjagu näed. Äkki pole sa veel valmis või tahad küll, aga ei tea, kuidas, või pole sul piisavalt tahtejõudu. Tegelikkust tunnistades vabaned sa oma sisemistest türannidest: ühest, kes on nõudlik, ja teisest, kes õõnestab, vingub ja viriseb.

Üks moodus võtta lubadustelt raske taak on sõnastada need soovidena. Kui need haakuvad tõesti sinu sügavama tahtega, on teekond juba palju lihtsam. Soov on majakas, mis näitab sulle teed.

Ebarealistlikud ootused

Stephen R. Covey on oma raamatus “Väga efektiivse inimese 7 harjumust” kirjutanud, et kõik asjad luuakse kaks korda – esmalt meie mõtetes ja siis tegudes. Ehk enne seda, kui lähed reisile, määrad sihi ja parima teekonna; enne kui hakkad aeda rajama, teed plaani, enne majaehitust projekti. Enne suurte muudatuste tegemist oma elus lood visiooni lõpptulemusest. Edasi tuleb hakata tegutsema ja taas sõltub õnnestumine või ebaõnnestumine sellest, kui hästi sa ennast tunned.

Tegelikult pole me valmis harjumusi – eriti halbu harjumusi – muutma.

Kanada Carletoni ülikooli psühholoogiaprofessori Timothy Pychyli sõnul annavad inimesed lubadusi, et end motiveerida, aga tegelikult pole nad valmis harjumusi – eriti halbu harjumusi – muutma. Lisaks seatakse endale ka ebarealistlikke eesmärke.

“Arvame, et saame kohe saledaks,” teab Kadi omast kogemusest ja soovitab hoopis: “Sea väiksemad sihid. Mitte et võtad kevadeks alla 30 kilo, vaid näiteks kahe kuuga 5 kilo. Oled meeldivalt üllatatud, kui kaotad rohkem kilosid. Sel moel saab ennast motiveerida. Pole mõtet püstitada ulmelisi eesmärke, siis kukud kõhuli ja loobud kiiresti.”

Need, kes püüavad leida kiireid lahendusi ja otseteid, lõpetavad paratamatult frustratsiooni ja pettumusega. Kui sa oled praegu oma hinnangute skaala järgi näiteks number kahe peal, ei saa kohe hüpata viiele, enne tuleb jõuda number kolmeni.

Psühholoogiaprofessor Peter Herman ja tema kolleegid on nimetanud ilmselgelt ebarealistlikke lubadusi vale lootuse sündroomiks. Sa võid ju endale korrata positiivseid afirmatsioone, aga kui sa neid tegelikult ei usu, siis need ei tööta, vaid võivad hoopis sinu enesehinnangut laastada.

Tagasilöögid on muutuste osa

Takistuseks võib saada hoiak: kõik või mitte midagi! Võid mõelda, et kui ma juba nagunii võtsin burgeri, siis võtan ka friikad ja miks mitte magustoidu. On määratu vahe selles, kui sa teed natuke ja kui sa ei tee mitte midagi. Kui sul pole aega terve tund trenni teha, tee siis 20 minutit. Kui sa ei saa sel kuul säästa 50 eurot, siis pane kõrvale nii palju, kui saad. Iga pingutus eesmärgi saavutamise nimel on parem kui mitte midagi.

Iga pingutus eesmärgi saavutamise nimel on parem kui mitte midagi.

Tagasilöögid on osa protsessist ja vältimatud, kui proovid millestki loobuda (alkoholist, sigarettidest, rämpstoidust). Kui oled ihale järele andnud, pole mõtet end süütunde alla matta, pigem võta seda osana õppimisest. Tõuse püsti, kui oled libastunud, paindlikkus on võti. Ära muuda ajutist eksimust totaalseks kokkuvarisemiseks või ettekäändeks, et alla anda. Selle asemel tunnista eksimust ja pühendu taas oma teekonnale.

“On oluline, et sa ei jääks tagasilöögi korral üksipäini. Eriti paksukestel on enesekindlusest puudu. On hea, kui keegi toetab ja ütleb, et oled tubli olnud, ära selle ühe tagasilöögi pärast küll veel alla anna,” räägib Kadi.

Tema kogemus näitas, et kui ta ei saanud toetust sealt, kust ootas, tekkis tahtmine käega lüüa – vahet pole, milline ma seal kodus olen. “Ma arvasin, et mees toetab mind, aga seda ei juhtnud. Samas sain ka aru, et ega ma ju tema pärast seda kõike tee.” See aitas tal pärast lohutussöömahoogusid taas jalgele tõusta.

Harjumused on tugeva jõuga, sageli alateadlikud mustrid, mida sa oled toitnud juba aastaid.

Lubajad petavad end veel uskumusega, et kui nad võtavad alla, vähendavad võlgu, teevad rohkem trenni, siis kogu nende elu muutub. Kui seda ei juhtu, siis kaotavad nad taas lootuse ja vajuvad tagasi vanade käitumismustrite sohu. Harjumused on tugeva jõuga, sageli alateadlikud mustrid, mida sa oled toitnud juba aastaid. Et neist lahti saada, on vaja suurt pühendumist ja tarkust. See teekond on raske, mõnikord ka valus, aga selle lõpus terendab õnnetunne – oled saanud iseendast võitu, sul on jõud ja oskused, et astuda vajalikke samme.

Juba siis, kui Kadi veel tüse oli, tahtis ta väga sporti teha. “Ma ei jaksanud siis midagi, isegi mitte kõndida,” tunnistab ta. Nüüd plaanib Kadi minna Tartu maratonile. “Kui alla võtad, läheb liikumine nii palju lihtsamaks, et teed kohe rõõmuga. Kui energiat ja jaksu on rohkem, tuleb positiivsus ka.”

5 asja, mida teada lubadustest

1. Pooled täiskasvanud annavad uusaastalubadusi. Scrantoni ülikooli uuringust selgus, et vaid 8% täidab need.
2. Peamiseks tõkkeks saavad liiga ebarealistlikud eesmärgid kas siis muutuse kiiruse, ulatuse, raskuse, tagajärgede või käitumise mõttes.
3. Halbadest harjumustest loobumine võib võtta aastaid, kiireid lahendusi sel teel ei ole.
4. Astu väikesi samme. Paljud loobuvad, sest eesmärk on liiga suur ja nõuab liiga palju korraga. Keskendu praegusele: mida sa saad teha just täna oma eesmärgi nimel.
5. Pane soovid kirja, siis saavad need selgema kuju. Harvardi ärikooli uuringust selgus, et kolm korda edukamad olid need, kes oma eesmärgid üles kirjutasid.