Pedofiil võib olla pere parim sõber
Kuuldes sõna pedofiil, käib ilmselt peast läbi mingi kujutluspilt, milline see inimene võiks olla. Mantlihõlmu lehvitav kummaline vennike metsaveeres, kommionu näoga veidi nohiklik vestiga mees või sootuks midagi muud. Paraku ei vasta need kirjeldused sageli reaalsusele, arvame, et me tunneks nad ju kindlasti ära, aga tegelikult ei tunne.
Tekst: Kaire Talviste / ilmus Eesti Päevalehes
Äratuskell heliseb iga kord, kui kuuleme, et pedofiil oli laste usaldusisik kirikus, et tegu on meeldiva õpetajaga, mõne noorteorganisatsiooni aktiivse liidriga, keda lapsevanemad kirjeldavad kui väga meeldivat inimest. Ent välistatud pole ka lihttöölised, kes jäävad meedias kuulsamate pedofiilide varju.
Ühesõnaga võib pedofiile liikuda kõikjal, kus on lapsi – sõltumata nende vanusest, haridusest, kutsest, sotsiaalsest staatusest või sissetulekust. Alljärgnevalt ülevaade sellest, mille järgi pedofiili ära tunda. Loetelu on koostatud veebisaitide mental-health-matters.com ja minddisorders.com andmeil. Tegu on üldiste iseloomujoontega, mis preaks kaaskodanikud valvsaks tegema:
-Pedofiil on populaarne nii laste kui täiskasvanute seas. Sageli on tegu usaldusväärse ja ühiskonnas lugupeetud inimesega.
-Ta eelistab laste seltskonda ja tunneb end mugavamalt laste kui täiskasvanutega. Ta võib olla nii hetero-, homo- kui biseksuaalne.
-Näeb vaeva selle nimel, et lastel oleks temaga hea olla: korraldab pidusid, mängib lastega videomänge või vaatab nendega koos filme, teeb neile kingitusi (komme, mänguasju, raha). Sageli tegeleb ka ise mõne lastele omase hobiga.
-Valib välja lapsi, kes näivad olevat raskustes, vajavad tähelepanu ja mõistmist. Eelistab enamasti eelpuberteediealisi vanuses 13 ja nooremad, häbelikke, endassetõmbunud lapsi, nii probleemsetest kui ka jõukamatest kodudest.
-Peamiselt (aga mitte alati) on tegu maskuliinse meesterahvaga, kes on keskmisest parema haridusega ehk veidi religioossem, kui enamus inimesi, on vanem kui 30 aastat, sageli pereisa, kel pole eelnevalt kriminaalset tausta.
-Valib endale töökoha, kus tal on kergem ligipääs lastele. Juhul kui ta ei saa päris sellisele ametipostile, pakub ta end vabatahtlikuna kaasa lastega seotud reisidele või olukordadesse, kus on vaja vanemlikku järelevalvet. Ta leiab erinevaid mooduseid ja kohti, kuidas olla lastega omavahel.
-Abiellub sageli naisega, kel on just tema eelistatud ohvri ealised lapsed. USAs on pooled vahistatud pedofiilidest olnud abielumehed. Abielus on sageli probleeme ja tegelikult on see vaid suitsukatteks mehe tegelikule olemusele. Kui laste ema on tööl, on see hea võimalus pedofiilile laste töötlemiseks – ta mängib erinevate tunnetega (süütunne, hirm, armastus), et last segadusse ajada.
-Harva sunnib pedofiil last seksuaalsele tegevusele, pigem kasutab ta lähenemisel usaldust ja sõprust. Füüsiline kontakt luuakse vähehaaval – puudutustest sülle võtmise ja musitamiseni.
-Pedofiilid saavad rahulduse eri moel. Osadele piisab laste vaatamisest. Teised tahavad teha pilte või vaadata alasti lapsi. Ent osad lähevad veelgi kaudgemale – masturbeerivad laste nähes, tahavad, et neid katsutaks ja lähevad suguaktini välja.
– Pedofiil on sageli, ent mitte alati, olnud ka ise mingil moel lapsepõlves seksuaalselt kuritarvitatud.
-Pedofiili kodus on pea alati pornograafiat, mida ta iga hinna eest varjab ja kaitseb.
-Isegi kui pedofiili kodus pole lapsi on tema kodu lapsesõbralik, seal on mänguasju, raamatuid, videomänge, arvuti, mõnusad snäkid jne – asjad, mis meelitavad lapsi tema juurde tagasi tulema. Sageli väljendavad need esemed ka ohvrite eelistatavat vanust.
See ülevaade ei tähenda veel, et iga lastega meelsasti koostööd tegev täiskasvanu on pedofiil. Enamus meesõpetajaid, skautide liidreid ja treenereid ongi toredad inimesed, kes on pühendunud lastele ja nõiajaht pole loetelu eesmärgiks. Oluline on see, et vanemad säilitaksid valvsuse kõikide täiskasvanute osas, kellega nende laps kokku puutub. Vanemad saavad lapsi julgustada, et juhul kui nad satuvad ebameeldivasse olukorda, peaksid nad karjuma või jooksu pistma.
Ent laps ei tunne alati ära, kui temaga manipuleeritakse ja teda ära kasutatakse. Välja arvatud juhul, kui pedofiil on ühtlasi ka seksuaalne sadist. Muul juhul pole pedofiilil isegi vaja last vaikimisele manitseda. Usaldulikust suhtest, kingitustest ja salatsemisest piisab täiesti, et laps midagi ei räägiks. Mõnel juhul sunnib pedofiil last vaikima öeldes, et kui keegi teada saab, siis läheb tema ise, laps või lapse vanemad vangi.
Pedofiil ei peatu omal soovil ega anna end üles, sest ta ei vastuta oma tegevuse eest ja eitab seda, et ta teeb kellelegi kurja. Mõni pedofiil arvab isegi, et tema tegevus on lapsele kasulik. Kasuisa põhjendab oma tegevust sellega, et „valmistab sel moel lapsi eluks ette”. Pedofiil jätkab kuritarvitamist nii kaua, kuni ta lõpuks kinni võetakse. Tihtipeale annavad pedofiile üles nende kunagised ohvrid, kes on täiskasvanuks saanud ja mõistavad alles siis, mis nendega toimus.
