Kuidas toimib platseebo efekt?
Platseebo on aine või ka ravivõte, millel ravitoimet pole. Platseebo võib olla näiteks puhas vesi, suhkur või isegi kirurgiline protseduur. Sellest hoolimata võib platseebo patsiendi seisundit parandada. Kuidas?
Platseebo efekt on seotud ettekujutusvõime, usalduse ja lootusega, mida patsient ammutab keskkonnast (haiglaruumid, lõhnad), protseduuridest kui ka suhtlemisel arstidega. Inimeste ootused ravi tulemuslikkusele ei pruugi olla alati teadvustatud. Need võivad olla näiteks seotud sellega mitu tabletti võtame, kui suured need on, mis värvi ja kujuga, ning kus neid võtame. Mõju avaldab ka kultuuriruum. Näiteks meie kultuuriruumis on veendumus, et kallimad asjad on tõhusamad.
Platseebo efekt võib ilmneda isegi siis, kui platseebot ehk petutabletti, -süsti või protseduuri ei tehtagi. Mõned võivad end paremini tundma hakata juba pärast arstivisiiti või muud toimingut, millest nad usuvad abi olevat. Seda tüüpi platseebo efekt tundub olevat kõige enam seotud usu ja usaldusega arsti vastu.
Platseebo pole pelk ettekujutluse vili, inimese ajus toimuvad ka tegelikult biokeemilised muutused. Otsaju juttkeha vallandab platseebo korral märkimisväärse koguse dopamiini, millel on palju erinevaid funktsioone, ent peamised on seotud motoorika, motivatsiooni ja naudingutundega. Platseebot võttes pääsevad organismis valla ka endorfiinid, mille üks ülesandeid on valu vaigistamine. Inimestel, kes sügavalt usuvad platseebo toimesse, ilmneb tõenäolisemalt ka platseebo efekt.
Platseebo efekt platseebot võtmata
Platseebol on ka vähemtuntud „kaksikvend“ notseebo. See ilmneb ravimeetodiga kaasnevates kõrvalmõjudes: peavalud, väsimus, iiveldus jt sümptomid, mis eeldustekohaselt peaks raviga kaasnema. Näiteks Itaalias läbiviidud laktoositalumatuse uuring, kus katsealused uskusid, et neile anti laktoosi, aga tegelikult nad seda ei saanud. 44% laktoositalumatusega ja isegi 26% neist, kel talumatust polnud, said seedehäired. 1983. aastal keemiaravi kliinise uuringu käigus kaotas üle 30% platseebot manustanud inimesest juuksed, sarnaselt kui juhtub päris keemiaravis osalenutega.
Platseebo aitab vähendada valu, ärevust ja unehäireid, aga selle mõju on tavaliselt lühiajaline. Platseebo ei ravi kasvajat ega alanda palavikku.
***
Platseebo mõju
- Esimest korda märgiti platseeboefekti 18. sajandil.
- 1955. aastal ilmunud Henry K. Beecheri „The Powerful Placebo“ väidab, et platseebo efekt ilmneb umbes 35% inimestest, lastel tõenäolisemalt kui täiskasvanutel.
- Beecher uskus, et platseebol on tõepoolest võime ravida, ent 2001. aastal, kui analüüsiti paljusid platseebo kasutamise uurimusi, sh Beecheri omi, olid järeldused ühesed: platseebo manustamisel pole olulist mõju haigusele, kuid on teatud mõju enesetundele (eriti valule ja iiveldusele).
- Platseebo efekt ilmneb mõnede haiguste puhul tõenäolisemalt kui teiste puhul. Ka platseebo tablettide suurusel, värvil jm omadustel on mõju platseebo efekti tekkimisele.
- Mida suurem tablett seda parem mõju, kaks on parem kui üks, kapslid on efektiivsemad kui tabletid ja süstid on üle kõige.
- Depressiooni vastu on parima mõjuga kollased tabletid, punastel tablettidel on aga ergutav toime. Rohelistel tablettidel on ärevust vähendav ja rahustav mõju ja valged tabletid „ravivad“ kõige paremini kõhuprobleeme.
- Kui tabletile on sisse pressitud ravimifirma nimi, on sel tugevam mõju, kui nimetul tabletil.
- Mida rohkem platseebo tablette võetakse, seda suurem mõju neil on – neli korda päevas tableti neelamine on efektiivsem kui kaks tabletti päevas.
