Kuidas ennustajad meid mõjutavad?
Astroloogide, ennustajate ja posijate külastamisest on saanud üleilmselt levinud meelelahutus. Tihtipeale ei saa klient kohe arugi, kuidas uued uskumused enda ja oma tuleviku kohta hakkavad mõjutama igapäevaelu.
Tekst: Kaire Talviste / ilmus ajakirjas Psühholoogia Sinule
Ennustamiseks pole litsentsi vaja, seepärast võib igaüks, kes suudab natuke trummi põristada ja müstilist õhustikku luua, hakata heausksetelt raha kasseerima. Sel põhjusel on näiteks USAs algatatud mitmeid kohtuprotsesse kelmusega vahele jäänud „ennustajate“ suhtes. Siiski pole kõik inimesed sellele teenusele ühtmoodi vastuvõtlikud.
Teadlased on eristanud kolm kategooriat:
1. Uskmatu, skeptik. Kui ta üldse läheb ennustaja juurde, siis ei usu ta kuuldavat ning on tähelepanelik loogikavigade suhtes. Võib juhtuda, et ta paljastab ennustaja blufi. Üldiselt ei usu ta ennustajat enne, kui tollel õnnestub tuua „läbimurre“ mõne täkkesseläinud paljastusega mineviku kohta. Üldjuhul ei hakka ta aga ikkagi ennustajat uskuma.
2. Uskuja. Usaldab ennustajat, läheb tema juurde nõu ja vastuseid saama.
3. Kahe äärmuse vahepealne. Just tema on kõige enam avatud ennustaja verbaalsetele ja mitteverbaalsetele mõjutustele, millega too ehitab enda ümber usaldusväärsuse aurat.
Uskmatu või mitte, aga selge on see, et sõnal on jõud ja inimesel mõju. Ennustaja juurde minnes oled sa tõenäoliselt haavatavas kohas, vastuvõtlik ja otsinguil: tahad kindlustunnet tuleviku osas, lahendusi, leevendust, selgitusi jne. Uskumisega, et just ennustaja teab sinu kohta paremini, kui sa ise, projitseerid sa talle oma jõu ja tarkuse.
Seeläbi annad sa talle võimu tuua sulle lootust ja usku, ent ennustaja võib sinusse külvata ka kahtluseseemneid. Fraasid ja lubadused tulevikus juhtuva kohta hakkavad sinus elama oma elu – näiteks võid jääda ooterežiimile; oled muutuste osas ootusrikas, valvas või ärevil; hakkad ise õõnestama suhet, mis praegu veel toimib, aga millele ennustaja hukku kuulutas…
Need, kes tahavad leida üles oma sisemise jõu ja teha valikuid enda tõekspidamistest lähtuvalt, koputavad pigem psühhoterapeudi uksele.
Tõenäoliselt ei saa sa ennustaja käest aga suuremat usku endasse ega oma võimekusse teha häid valikuid lähtuvalt oma elust praegu mitte tulevikus. Need, kes tahavad leida üles oma sisemise jõu ja teha valikuid enda tõekspidamistest lähtuvalt, koputavad pigem psühhoterapeudi uksele.
Ennustaja veenmise arsenal
Ennustajad kasutavad teadlikult või ebateadlikult psühholoogilisi nõkse, et sind veenda oma usutavuses. Edna Aphek ja Yishai Tobin on oma raamatus „The Semiotics of Fortune-telling“ (Ennustamiste semiootika) püüdsid jälile saada sellele, kuidas ennustajad räägivad ja oma kliente mõjutavad. Alljärgnevalt nende järeldused, mis on tehtud enam kui 50 ennustamise lindistuse põhjal.
Ennustaja – räägib suurema osa ajast ja on see, kes „teab“ rohkem kui klient. Ta suhtleb veenvalt, sihikindlalt, kasutab ebamäärast sõnastust, üldlevinud tõdesid ja annab põhjaliku ülevaate võimalustest, mille vahel valida.
Näiteks:
- Sa saad inimestega üldselt väga hästi läbi, aga sa võid olla ka primadonna.
- Sa võid saavutada edu kahes valdkonnas ja mõlemad on tegelikult sulle head. Üks on seotud sotsiaalteadustega: psühholoogia või sotsiaaltööga. Need on head valikud sinu jaoks, ent sa võid liikuda ka hoopis kunsti suunas. Näiteks võib sulle sobida hästi töö teatris, kus sul on mitmeid võimalusi. Sinust võib saada näitleja, aga samuti võid sa edu saavutada lavastajana või teatritöö organiseerijana.
- Miski hoiab sind tagasi. See võib olla keegi vanem mees või keegi, kes võib sulle mõjuda mõnevõrra autoriteedina.
- Raske tööga tuleb edu.
Klient on sageli üpris „naiivne“ ja asjadest mitte kuigi teadlik ning püüab kohaneda jagatavate teadmistega. Uurijad keskendusid ennustajate keelekasutusele, mis mängis määravat rolli kliendi mõjutamisel. Nad järeldasid, et keelekasutus võib oma loomult olla suuresti intuitiivne.
Ennustaja keelekasutus
Ennustajad, meediumid, illusionalistid ja mentalistid kasutavad paljuski nn külma lugemise tehnikat. Kogenud lugeja saab inimese kohta palju teavet tema kehakeelest, vanusest, riietusest, juukselõikusest, soost, seksuaalsest orientatsioonist, religioonist, haridustasemest, kõneviisist, päritolust jne. Neile teadmistele tuginedes teeb ta vihjeid, mis peavad suure tõenäosusega paika ja korjavad koheselt üles kõik signaalid, mis näitavad, kas vihje tabas täkkesse või mitte. Libisedes kiiresti üle väärtõlgendustest ja rõhudes paikapidavatele tähelepanekutele, jätab ennustaja mulje jusktui ta teaks inimese kohta palju rohkem.
Psühholoogias nimetatakse seda Barnumi efektiks, kui ennustust kuuldes või lugedes näib, et kõik käib tõepoolest just sinu kohta.
Ennustaja sõnastus on sageli ebamäärane, ebatäpne, üldistav, samas põimitud erialase argoo ja terminitega. Sellise taktika tulemusel sobitub jutt paljude inimestega ja jätab usaldusväärse mulje. Psühholoogias nimetatakse seda Barnumi efektiks, kui ennustust kuuldes või lugedes näib, et kõik käib tõepoolest just sinu kohta, ent on oma loomult piisavalt ebamäärane, et pakkuda äratundmisrõõmu väga suurele inimestehulgale.
Enamlevinud sõnad: sageli, võib-olla, ehk, ka, mõlemad, kas nii… või, samuti, tavaliselt, miski, keegi.
Ebatäpse ja sisutühja kõne varjutab ennustaja oma veenva ja mõjuka esinemisega. Ta kasutab terminoloogiat, mille tähendust klient ei tea, ja püüab sel moel ehitada üles kõiketeadva ja usaldusväärse inimese muljet. Psühholoogias nimetatakse seda Foxi hüpoteesiks, mil veenva ja mõjusa esinemisega on võimalik inimestele esitada vastukäivaid ja ebaloogilisi seoseid, ilma et nad seda märkaks või selle usaldusväärsuses kahtlema hakkaks.
Arvad, et see ei mõju. Aga mõjub! Just sel põhjusel käivad inimesed ennustajate juures, ent millele nad tegelikult vastuseid otsivad?
Psühholoogide Timothy D. Wilsoni ja Daniel T. Gilberti uurimustest selgub, et peamiselt soovivad inimesed ennustajate abil teada, kas nad abielluvad, lahutavad või saavad lapsi ajendatuna uskumusest, et just need sündmused mängivad õnnelikuks olemises tähtsat rolli. Nad tahavad teada Microsofti aktsia hinda, et teenida raha, millel usutakse samuti olevat õnne taset parandav jõud. Õnnelikkuse poole püüdlemine on inimeseks olemise üks peamine eesmärk ja kui meil oleks tulevikku näitav kristallkuul, siis piiluksime kõige enam sinna sisse just neile küsimustele vastuseid otsides.
Viis kõige tähtsamat küsimust
- Kes on minu tõeline armastus ning millal me kohtume?
- Kas on lootust, et minu rahaline olukord lähiajal paraneb?
- Kas konflikt töö juures laheneb või tuleks mul hakata uut töökohta otsima?
- Milline elu mu lapsi ees ootab?
- Mil viisil ma oma tervisehädadest võitu saan?
Vildakas tuleviku konstrueerimine
Virginia Ülikooli psühholoogiaprofessori Wilsoni peamiseks uurimisvaldkonnaks on olnud alateadvuse mõju otsustamisele, eelistustele ning käitumisele. Tuntust on ta kogunud oma afektiivse ehk üliemotsionaalse tuleviku prognoosimise meetodiga. Kõnealuses protsessis analüüsitakse mineviku ja oleviku andmeid, et ennustada inimese tõenäolist emotsionaalset seisundit tulevikus.
Wilson on teinud pikaajalist koostööd Harvardi Ülikooli sotsiaalse psühholoogia professori Gilbertiga, kes on kirjutanud ka rahvusvahelise bestselleri “Stumbling on Happiness” (“Õnne komistuskivi”). Tema raamatut on tõlgitud rohkem kui 25 keelde ja see võitis seitsme aasta eest teaduslike raamatute Royal Society auhinna.
Inimeste eeldused ja ootused seoses tulevikusündmustega, nendega seotud rõõmu või kurbusega, on ülehinnatud.
Meeste aastakümnete pikkune uurimistöö ja katsed on näidanud, et inimeste eeldused ja ootused seoses tulevikusündmustega, nendega seotud rõõmu või kurbusega, on ülehinnatud. Kiputakse arvama, et tulevikus toimuma hakkavad head sündmused on paremad ning halvad sündmused halvemad kui need tegelikult on. Seda teades on üldse küsitav, mida selline, pisut vildakas tuleviku konstrueerimine annab, tehku seda siis teadlane või ennustaja. Kas see motiveerib eesmärgi nimel agaramalt tegutsema või tekib vastuoksa liigne ärevus ja asjatu mure negatiivsete sündmuste pärast, mis kokkuvõttes polegi nii halvad?
Sotsiaalpsühholoogid on dokumenteerinud mitmeid olukordi, kus inimesed alahindavad sotsiaalse olukorra ja konteksti olulisust ning teevad tuleviku käitumise osas valesid ennustusi. Tegelikult ongi keeruline kujutleda end ja oma emotsioone ette. Siiski võib selline mentaalne ajas rändamine viia lõppkokkuvõttes paremate otsusteni.
***
Masin, mis ennustab tulevikku
Globaalseid uudiseid vahendav rahvusvaline ajakiri Foreign Policy nimetas 2013. aastal väliseestlasest teadlase Kalev Leetaru üheks sajast maailma mõjukaimast mõtlejast. Millega Illinois’ Ülikoolis töötav Kalev siis hakkama sai?
Ta ehitas superarvuti, millega tulevikku ennustada. Tegu on suuremahulise avalike andmete kogumise, töötlemise ning tõlgendamise vahendiga, mis võimaldab prognoosida seda, mis tulevikus juhtuma hakkab. Superarvutisse söödetakse suur osa maailma ajakirjandusest, massiliselt uudiseid ja artikleid ning arvuti analüüsi tulemusel eristuvad selgemad mustrid (valdavalt negatiivne toon uudistes ennustab peatseid muutusi) ning inimestevahelised seosed.
Nii näitas Kalev ära selle, kui Egiptuses muutus ajakirjanduse järsult negatiivseks ja sellele järgnesid peagi rahutused. Ta uuris Osama bin Ladeni nime mainimise sagedust ja leidis, et kõige enam kasutati seda Pakistanis, kus bin Laden ka redutas. Suurte andmemahtude analüüsi põnevaim pool on see, et sel moel on võimalik inimühiskonda mõista. Masin, mis prognoosiks iga inimese isiklikku tulevikku, on alles leiutamata, ent seda agaramalt otsime vastuseid mujalt.