Laste eest kommide ärasöömine ei aita neil tervislikumalt toituda

Tervisliku toitumise alustõdede lasteni viimiseks peavad sul olema raudsed närvid ja head piirid. Sellist vaimset võimekust pead suutma üles näidata lastega, aga eelkõige enda impulsside ohjeldamisel, sest lapsed õpivad sinu eeskujust mitte epistlist. 

Tekst: Kaire Talviste / ilmus ajakirjas Pere ja Kodu

Distsipliin, piirid, eeskuju – need on kolm peamist märksõna, mida vanemad seoses tervisliku toitumisega peaks kogu aeg meeles pidama. „Isiklik eeskuju on väga tähtis. Kui sa ise enda reegleid ei järgi, siis ei suuda ka lapsed seda teha. Sellest pole abi, kui vanem salaja lapse kommid ära sööb. Kui ema-isa laual on krõpsud ja karastusjoogid, siis on need ka lastel. Mida enam keelad, seda rohkem nad neid asju tahavad. Kindlasti ei toimi strateegia, et lubad lapsel midagi ohjeldamatult süüa arvates, et sel moel sööb oma isu täis ja siis enam kunagi ei taha,“ kirjeldab toitumisnõustaja Külli Holsting mittetoimivaid võtteid.

Lapsed teavad täpselt, millistele „nuppudele“ vajutada ja katsu sa endale kindlaks jääda, kui väsitav tööpäev on selja taga.

Lastele tuleb reegleid kehtestada ja neist peab ka vanem kinni pidama. Nad teavad täpselt, millistele „nuppudele“ vajutada ja katsu sa endale kindlaks jääda, kui väsitav tööpäev on selja taga. „Vanemad on ka inimesed, õhtul tüdinud ega viitsi vaidlema hakata, kui lapsed ilusasti kommi paluvad, sest nad olid ju nii head lapsed. Palju lihtsam on öelda, et mul pole, kui et ma ei anna,“ selgitab Holsting, miks ahvatlusi ei maksa koju üldse varuda.

Peamine lahinguväli paikneb aga poes ja sinna minekuks võiksid end teadmiste ja tervislike paladega varustada. Poeskäigule pärast kooli- või lasteaiapäeva, mil lapsed on väsinud ja näljased, võta kaasa lõigutud puuvilju, et esmast nälga vaigistada.

Võid lapsele lubada, et ta saab valida ühe maiuse, ent see peaks olema puuvili, kohupiim või kohuke (võimalikult heade rasvadega).

Enne poodiminekut lepi lastega kokku selles, mida ostate. Räägi, et eesmärk on teha maitsev õhtusöök ja leida selleks parimad ained. Et toiduhankimise pikka ja tüütut protsessi veidi lõbusamaks muuta, mängige näiteks vikerkaarevärvide tagaajamist (lapsed peavad leidma erinevaid värvilisi köögivilju, mis õhtusöögilaualt veel puudu on). Võid lapsele lubada, et ta saab valida ühe maiuse, ent see peaks olema puuvili, kohupiim või kohuke (võimalikult heade rasvadega).

Kõige raskem hetk on enne kassat, kuhu on rivistatud nätsud, üllatusmunad ja muud väikesed ahvatlused. Külli Holsting hoiatab, et kui kord mangumisele järgi annad, võid kindel olla, et järgmine kord proovib laps neid piire uuesti ületada. Tal on ka head argumendid: eelmine kord ju saime; issi ostab, miks sa ei osta! Kui tead, et jääd selles vaidluses kaotajaks, siis väldi neid olukordi juba eos. Sind päästavad elektronkassad, kus ahvatlusi veel pole. Lastel on ehk ka huvitav kaupa ise läbipiiksutada.

Infoküllus

Vanemaid on erinevaid – on selliseid, kes lapse toitumisele üldse tähelepanu ei pööra ja on neid, kes infokülluses ja lapsele parimat soovides on suurde segadusse aetud. Teavet tervisliku toitumise kohta on ohtralt ja vasturääkivusi samuti.

„Robinal tuleb soovitusi. Kord öeldakse, et sööge porgandeid, järgmisel hetkel juba, et jumala pärast ärge sööge neid, sest need on pestitsiide täis. Rahu, ainult rahu! Puu- ja juurviljades ning marjades on palju antioksüdante, mis aitavad pestitsiide neutraliseerida. Pestitsiide on ka lihas, seepärast võiks selle kõrvale alati midagi värsket võtta,“ jagab Holsting näpunäiteid.

Enne õhtusööki, kui kõik on marunäljased, paku lapsele väike võileib või puuvili (linnupetet nagu vanasti öeldi).

Päevas võiks olla kolm põhitoidukorda ja väikesed vahepalad. Süüa tuleb enne ja pärast treeningut, et veresuhkru tase väga madadale ei langeks. Enne õhtusööki, kui kõik on marunäljased, paku lapsele väike võileib või puuvili (linnupetet nagu vanasti öeldi). Kui peab sööki pikalt ootama, juhtub kergesti, et süüakse üle.

Sageli pöörduvad vanemad toitumisterapeudi poole lapse kõhukinnisuse probleemiga. Seda esineb eriti väikelastel. Esimese hooga kahtlustatakse, et lapsel on mingi kuri haigus kallal. Justkui moeasjaks on kujunenud gluteenitalumatus, mille kohta Hosting lisab, et see pole siiski „rohi kõikide hädade vastu“. Kõigepealt tasub üle vaadata, kas laps on saanud piisavalt köögivilju, teravilju ja soovitavalt ka kaunvilju, milles on rikkalikult kiudaineid, juua ja liikuda. Sageli peituvadki lahendused just seal. Kui lapse menüü on suhkrurikas, sisaldab palju rafineeritud jahutooteid, siis jääb soole peristaltika paratamatult aeglaseks.

„Vanemad pole lapsega kogu aeg koos ega pruugi teada, kui palju ta koolis või lasteaias õigupoolest joob. Vastuse annab uriin – kui see on helekollane, on kõik korras. Tumekollane uriin on aga märk vedelikupuudusest.“

Kui laps teeb külmkapi ukse lahti, siis ei vaata talle vastu magus jogurt vaid värvilised köögiviljad.

Et varustada last vajalikul määral kiudainetega, tuleks hoolitseda selle eest, et puu- ja köögiviljad oleksid käepärast. Et kui laps teeb külmkapi ukse lahti, siis ei vaata talle vastu magus jogurt vaid värvilised köögiviljad. Erksad värvid tekitavad isu. „Varases koolieas ei tule nad ise veel selle peale, et juurvilju kapist otsida. Sinu asi on õiged asjad õigesse kohta sokutada. Näiteks multikate vaatamise ajal justkui muuseas köögivilju pakkuda.“

Sageli küsitakse, kui palju laps võiks kommi süüa, kust maalt piir tõmmata. Toitumisnõustaja sõnul sõltub see lapse tervisest ja aastaajast. Suhkur vähendab immuunsüsteemi kaitsevõimet mitmeks tunniks ja siis hakkavad viirused kergesti külge. Seepärast on lapsed eriti haavatavad jõuluajal, kui süüakse palju komme ja on rohkem koosviibimisi. Suvel pole probleem enam nii terav, sest siis on palju päikest, lapsed liiguvad rohkem õues ja menüü on mitmekesisem. Kokkuvõttes on ka immuunsüsteem tugevam. Aga see ei tähenda, et suvel lapsed ainult kommidest toituda võiks.

Probleemid

Lastel on raske oma impulsse kontrollida. Isegi kui sul kodus maiust pole, saab ta selle kätte oma taskuraha eest. Keeruline on jääda kõrvaltvaatajaks, kui kõik käivad kooli bufetist endale ebatervislikku meelehead ostmas. „Sõprade mõjule ei saa kätt ette panna. Suhtu sellesse rahulikult ja suuna oma last,“ soovitab Külli Holsting. Ka tema poeg hakkas koolitee alguses piire katsetama, samas rääkis siiski emale, mida ostis. Pulgakommi! Ema selgitas, et selles on värvained ja suhkur, et pigem võiks osta rosinaid või pähkleid šokolaadis, sest neis on päris asja rohkem. „Õpeta lapsel maiuste vahel vahet tegema, et ta ainult hinda ei vaataks. Käige koos poes ja arutlege, mis on positiivsemad maiused ja mis vähem. Laps õpib siis iseseisvalt paremaid valikuid tegema.“

Teadagi on paljudel pidudel krõpsud laste päralt ja kurgid-porgandid söövad lõpuks vanemad ära.

Kui on tekkinud kaaluprobleem, siis ei tasu komme ja küpsiseid tema teele sokutada. Sünnipäevapeole vali valdavalt tervislikke snäkke. Teadagi on paljudel pidudel krõpsud laste päralt ja kurgid-porgandid söövad lõpuks vanemad ära. Et sinu laps ei peaks end teistsugusena tundma, võid ka krõpsud lauale panna, aga see ei pea olema XX-pakk, võta kõige väiksem.

Lapse võime ahvatlustele vastu seista, sõltub mitmetest asjaoludest – julgusest eakaaslastest erineda, tema motivatsioonist, kui ka sellest, milline on sinu suhtumine. Kui oled lapsele öelnud, et ta on paks, et just sel põhjusel teda noritaksegi ja miks ta midagi ette ei võta! – siis sellele järgneb vastuseis ja protest. Sõnadel on suur jõud ja nendega tuleb hoolikalt ümber käia, tagajärgedega hakkama saamine võib olla aastatepikkune raske töö.

Lapsel on vaja leida motivatsioon, kuidas endale kindlaks jääda. Eri vanuses mõjuvad motiveerivalt erinevad asjad. Mõnikord on vaja kõrvalseisja pilku (psühholoog, terapeut, toitumisnõustaja), et see õige aspekt üles leida. Näiteks mõjus ühele ülekaalulisele poisile motiveerivalt teadmine, et kui ta kaalu kontrolli alla ei saa, peab ta leppima sellega, et purjetab kehvemas klassis. See oli talle tähtis ja pani teda tegutsema.

Tüdrukud on keeldunud koolitoidust, sest arvavad, et see teeb neid paksuks.

Tüdrukutel on iluideaalid ja nende kujunemisel on ema eeskuju väga oluline. „Kui ema on kogu aeg dieedil ja kädistab sõbrannadega, et oi, kui paks ja õudne ma olen, siis tütred järgivad seda.“ Holsting on õpetajate kutsel käinud juba 4.-5. klassi tüdruktele tervislikust toitumisest rääkimas. Tüdrukud on keeldunud koolitoidust, sest arvavad, et see teeb neid paksuks.

Paks laps pole ilus laps. Teda ähvardavad tõsised terviseprobleemid. Toitumisega tegelemine on tähtis!

Õige toitumine on väga oluline ja hoiakud kujunevad lastel välja varakult. On vanemaid, kes sellesse tõsiselt ei suhtu. Nad usuvad, et teismeea probleemid, millega nad ka ise on omal ajal kimpus olnud, mööduvad iseenesest. „Paks laps pole ilus laps. Teda ähvardavad tõsised terviseprobleemid. Toitumisega tegelemine on tähtis,“ paneb Külli Holsting neile vanematele südamele.

Soovitus: Kujunda laste söömisharjumusi

Lapsed, kes näevad, kuidas nende vanemad ostavad, teevad ja söövad tervislikke toite, jagavad suurema tõenäosusega sarnaseid eelistusi. Ära kasuta toitu preemiana hea käitumise eest. Eriti veel ebatervislikku toitu, sest see süvendab lapses arvamist, et rämpstoit on oluliselt ahvatlevam kui tervislikud suupisted.