Kas ja millal vajavad lapsed toidulisandeid?
Küsimustele vastab Siret Dreyersdorff Põllumajandusministeeriumi toidu üldnõuete büroost.
Millised märgid annavad aimu sellest, et lapsel on teatud vitamiinidest vajaka?
Vitamiinide puudusele võivad üldisemalt viidata näiteks lapse pidev väsimus, mängutuju puudumine, suurem vastuvõtlikkus haigustele, kehv söögiisu, lihaste nõrkus, kahvatu nahk. Teisalt avaldub ühe või teise vitamiini täielik puudus konkreetsema nähuna, näiteks vitamiin D kestev täielik puudumine põhjustab rahhiiti, vitamiin C puuduse korral tekib skorbuut. Vitamiini defitsiit võib avalduda alles mitme aasta pärast, mistõttu on oluline pidevalt jälgida muutusi lapse käitumises. Samas võib eelpool nimetatud tunnuseid põhjustada hoopis mõni haigus, mistõttu tuleks kahtluse korral esmalt konsulteerida arstiga, mitte otsustada ise toidulisandi vajalikkuse üle.
Milliseid toidulisandeid ja millal laps vajab?
Vajaduspõhisest tarvidusest saab meie kliimaoludes rääkida vitamiin D puhul, mida organism toidust vajalikul hulgal ei saa. Imikule tuleks vitamiin D anda alates teisest elunädalast regulaarselt kahe esimese eluaasta jooksul. Seda tuleks tarbida sügisest kevadeni, aga juba rõhutatakse ka aastaringse tarbimise vajalikkust.
Koolis pingelisel perioodil ja ka ajutegevuse normaalseks toimimiseks on vajalik tagada B-grupi vitamiinide olemasolu. Üldlevinud teadmine on ka külmetushaiguste perioodil toiduga teadlikult suurendada vitamiin C hulka või siis anda täiendavalt juurde, juhul kui laps C-vitamiinirikkaid toite (mustsõstrad, astelpaju, kiivi, tsitruselised) ei armasta.
Lastele mõeldud toidulisandid on atraktiivsete piltidega pakendis, mis teeb toote juba visuaalselt ahvatlevaks. Ära lase end üksnes ilusast pakendist või reklaamist eksitada. Toidulisandi valikul ei tohiks lähtuda põhimõttest, et teine lapsevanem annab, siis pean ka mina andma.
Selleks, et lapsel oleks vitamiine meeldivam tarvitada, on need tihti väga magusad ja mõne marja- või puuviljamaitselised, mis võib viidata magusainete või lõhna- ja maitseainete kasutamisele. Mõistlik on juhinduda toidulisandi päevasest soovitatavast kogusest ja mitte igaks juhuks parema mõju saavutamise eesmärgil rohkem anda.
Kas targa valiku korral on lapsel võimalik kõik vitamiinid toidust kätte saada?
Oluline on jälgida, et lapse toit oleks mitmekülgne. Tasakaalustatud segatoidu tarbimisel on üldjuhul tagatud organismi varustamine vajalike toitainetega. Sellise valiku puhul ei ole ka ohtu, et mõningad ained võiksid organismis kuhjuda ja põhjustada ebasoovitavaid tagajärgi. Peale selle omastab organism tavatoidust toitaineid tundvalt paremini kui toidulisandist ja toidus esinevad toitained on parema koosmõjuga.
Paljud vitamiinid kaotavad oma toiteväärtuse toidu liigsel töötlemisel, mistõttu võiks eelistada võimalikult vähe kuid vastavalt vajadusele töödeldud toitu. Laste puhul ei ole arukas rakendada äärmuslikke toitumisviise nagu näiteks toortoitlus või täistaimetoitlus. Viimsel juhul tekib kindlasti teatud toitainete (tsink, raud, vitamiin D ja B12, asendamatud aminohapped) defitsiit.
Millised toidud peaks olema kindlasti menüüs?
Toitumises tervikuna tuleb lähtuda nii vitamiinide kui ka mineraalainete ja muude ainete (rasvhapped, kiudained jt) vajaduse rahuldamisest. Elutähtsate funktsioonide toimimiseks ja energia saamiseks on vaja erinevaid toitaineid, selleks tuleb süüa toite kõikidest toidugruppidest. Heaks teejuhiks on Eesti riiklikud toitumissoovitused.
Lapse toidulaual peaksid piimatoodetest olema kindlasti piim, kohupiim, juust, või. Eelistada võiks rasvasemaid piimatooteid. Puuviljade, marjade ja köögiviljade valik on lai ning tuleks leida lapsele meeldivaim. Lähtu põhimõttest: 5 peotäit puu- ja köögivilju päevas. Kindlasti teraviljasaadused, parimaks peetakse sepikut ja leiba, pudrud ning eelistada võiks täisteratooteid. Kala kaks korda nädalas. Rohkem linnuliha, kuid mitte välistada punast liha, harvem tarbida peitrasvaga lihatooteid (viinerid). Lisaks ka pähklid ja seemned.
Väikelastele tuleks pärast esimest eluaastat pakkuda pere tavatoitu, mitte eelistada nn mugavustoite nagu näiteks purgitoidud ja erinevad piimal põhinevad joogid. Jälgi, et valik oleks mitmekülgne ja mõõdukas.
Lõpetuseks, millest lähtuda, mida silmas pidada, millest hoiduda seoses vitamiinide ja toidulisanditega?
Jälgida, et lapse toit oleks mitmekülgne. Sel juhul pole vaja mõelda ühe või teise toidulisandi täiendavale vajadusele. Tasub meeles pidada, et ükski vitamiinipreparaat ei asenda tervislikku ja täisväärtuslikku toitumist. Toidulisand on eeskätt tavatoidu täiendamiseks, mitte aga tavatoidust puudujääva osa asendamiseks.
Loe vitamiini- ja mineraalainete vajaduste kohta täpsemalt aadressilt www.toitumine.ee
