Puhkuselt tööle naasmine võib kujuneda vaevarikkaks

Puhkuselainelt ümberlülitumine tööle on 15% palgatöölistest tõsine piin, sellise tulemuseni jõudsid oma uuringus rootslased. Eestis töölenaasmise stressitaset eraldi uuritud pole. 

Tekst: Kaire Talviste / ilmus Eesti Päevalehes

Tallinna Tehnikaülikooli psühholoogia õppetooli juhataja, professor Mare Teichmann hindab seda protsenti kõrgeks. Igasuguseid stresse tuleb tema meelest tõsiselt võtta, aga nendega peab ka ise hakkama saama. „Ei valitsus ega tööandja hakka seda ära võtma,” tõdeb ta.

Sarnast stressi kogevad paljud juba puhkusele jäädes, kui nad veel nädal aega nagu Duracelli jänesed ringi tõmblevad ja mõtlevad, mis suunas edasi tormata. „Kui aasta otsa tööd teha, siis puhkusele minek ei käi nii lihtsalt, et switch on, switch off,” selgitab Teichmann. Ent nii nagu puhkuselainele häälestumine ei võta üle nädala, ei tohiks ka tööle naasmise raskustunne kauem kesta. „Kui kestab kauem, siis ilmselt on selja taha jäänud midagi väga ilusat, millest ei taheta lahti lasta,” lisab ta.

Võib ju Delfis räuskamas käia, kui see piksevardana mõjub, ent see on ajutine leevendus.

Teichmanni sõnul ei tulda stressiga toime ka juhul, kui jamad on korraga tööl-kodus-puhkehetkel. Siis pole muud võimalust, kui probleeme lahendama hakata. „Võib ju Delfis räuskamas käia, kui see piksevardana mõjub, ent see on ajutine leevendus,” hoiatab Teichmann. Stressis inimene peab oma tervist hoidma ja kindlustama endale piisava une. Kui seda ei suuda, on peagi üks tõsine mure juures.

Tööpohmell

„Töölt puhkuserežiimile ümber lülitada pole keeruline mitte üksnes eestlastel, vaid enamikel, kes peavad tööl saavutama mõõdetavaid tulemusi,” lisab ka karjäärinõustaja Tiina Saar. Tema meelest oleks juba üsna ideaalne, kui inimesed vähemalt kolm nädalatki jutti puhkaksid. Selleks on mitmeid põhjusi. Enamasti on organism mobiliseerinud ja tuleb pingelisel tööperioodil stressiga teatud aja üsna edukalt toime, alles puhkusel saab see sõnumi: „võta vabalt”. Tänu sellele võib nii mõnigi jääda haigeks, tunda topeltväsimust, olla ärritunud jne. „Need on n-ö jääknähud või tööpohmell, alles seejärel kohastub organism uuesti ja võib puhata,” selgitab Saar.

Paljudel eestlastel on selliseid unistusi, mida nad tööajast täita ei jõua ja seegi peaks puhkuse sisse ära mahtuma, olgu see aidakatuse vahetus või talvehoidiste vaaritamine. Nädalast paarist nendeks tegevusteks ei pruugi jaguda.

Stressi alged puhkuses

Mõned täidavad oma vaba aja vahvate tegemistega, ent aktiivse puhkuse kõrval vajame ka niisama olemise aega. Paljud seda endale ei võta ning on tööle naastes ikkagi väsinud. Naljatlemisel, et nüüd oleks vaja aega, et puhkusest välja puhata, on tõepõhi all. Teine äärmus on see, kui inimene läheb puhkusele apaatse ja kurnatuna ning magab oma puhkuse maha. Sellele võib järgneda tühi tunne ja enesesüüdistus, et midagi asjalikku ega meeliülendavat ei saanudki teha.

Kui nädalas on rohkem hommikud, mil ei taha tööle minna, võib põhjus olla töökohas või töösuhtes tervikuna.

„Kui sa ei puhka, saabub vaimne, füüsiline, hingeline kurnatus, mis võib tekitada stressi, aga ka depressiooni,” hoiatab Saar. Vähemtähtis pole seegi, et vaid töörollis isiksus kuivetub, vaja on vaheldust. Kui nädalas on rohkem hommikud, mil ei taha tööle minna, võib põhjus olla töökohas või töösuhtes tervikuna. Sel juhul soovitab Saar rääkida otsese juhiga või kaaluda töökoha vahetust. Hea oleks sellest eelnevalt mõne asjatundja või toetava lähedasega rääkida.

„Motivatsiooni ei saa tekitada, see kas on või ei ole. Tuleb endas selgusele jõuda, mis on seda takistavad tegurid töökohal: töö ise, töökaaslased või juhtimine. Kui vastus käes, tuleks proovida sellega midagi ette võtta,” soovitab Saar töölenaasmisega kimpus olijaile.

Kuidas end aidata?

  • Häälesta end töölainele enne puhkuse viimast päeva.
  • Tee töö algus endale emotsionaalselt nii meeldivaks kui võimalik. Mõnele mõjub uus välimus, uued töövahendid jne. Teise jaoks on oluline, et puhkuse rituaalid saaksid jätkuda ka tööle naastes: õhtused grillimised, sumedad istumised koos sõpradega jne.
  • Pehmema maandumise huvides võikski planeerida vähemalt esimesse kuus iga tööpäeva lõppu nn puhkusemaigulisi tegevusi.

Kuidas saab tööandja aidata?

  • Paljudes organisatsioonides on suvepuhkuste ajal paindlikum tööaeg ning pakutakse kaugtöö võimalust.
  • Tööruumid peaks olema õhurikkad ja tööks sobivalt jahedad.
  • Osades ettevõtetes on smuutipausid ja külmkappides jäätis, kohvi asemel pakutakse isetehtud limonaadi.
  • Mõistlik oleks suvised koosolekud teha lühemalt, võimalusel looduses. Osades ettevõtetes käiakse tööpäevajärgselt ujumas ja tuuakse muul moel suvine meeleolu töökohale, et töötajatele mõtteid liialt „ära” ei kipuks.

Allikas: Tiina Saar