Muuda vaatenurka

„Tõeline avastusretk ei seisne mitte uute maade otsimises, vaid uue pilguga vaatamises.“
– Marcel Proust, prantsuse kirjanik

 

Mine mõtetes tagasi aega, mil sa tundsid elevust ja rõõmu. Midagi uut ja erutavat oli algamas, olid unistused, lootused, tulevik näis helge. Ja siis koputati uksele. Sa avasid ja nägid seal seismas üht vana meest kahe räsitud kohvriga. Sa küsisid: „Kes sa oled?“ ja said vastuseks: „Argipäev!“ Vana mees astus kutsumata üle läve ja seadis end sinu juures sisse. Ta hakkas üha enam ruumi võtma ega hoolinud sinu protestidest, kuni sa lasid lõpuks käed jõuetult rippu ja leppisid temaga.

On aeg vanamehele öelda: „Tõmba koomale!“ Enne, kui sa seda teha saad, on vaja näha, kui palju ta sinu elust on juba vallutanud. Selleks võta eest vanamehe prillid ja vaata enda ümber ringi nii nagu sa näeksid kõike esimest korda. Kõnni aeglaselt oma kodus ühest toast teise, vaatle ja tunneta.

Mis sulle vastu vaatab ja vastu kajab? Mida sa oled loonud? Kas sinu kodus on minevikus või tulevikus elamise vaim? Kas seal on rahu, taastumise ja naudingu koht või on see ärevuse, hirmu ja lootusetuse paik? Kus on sinu koht? Kus tunned sa end mõnusalt ja turvaliselt?

Kodu võiks olla meie kindlus ja tagala, kust me läheme täislaetud patareidega maailma vallutama ja kus võime õhtul mõnusa rammestusega kokku vajuda. Sa võid tunda suurt rahulolu ja rõõmu, kui näed, et sinul just ongi nii. Äkki sul pole lihtsalt olnud aega märgatagi, kui mõnus sul on? Ent kodu võib peegeldada sulle ka pettumusi, kurbust ja valu, sest asjad pole läinud nii nagu sa kunagi soovisid. Lase tunnetel tulla: nii rõõmul, liigutusel, kurbusel kui ka valul. Tunded on märk sellest, et sa puudutad endas midagi sügavat ja väga ehedat.

Järgmiseks ava oma riidekapp ja lihtsalt vaatle, püüa mitte anda hinnanguid, lihtsalt fikseeri värvid, kangad, materjalid, tekstuurid, lõiked.

Mis torkab silma, mis köidab tähelepanu? Millised värvid ja riided domineerivad? On seal kapis ehk peidus mõni igatsus, mis ootab üht erilist päeva, et välja pääseda? On seal ehk sümbolid olulistest mälestustest, millel on raske lasta minna? Või vaatab sealt vastu ARGIPÄEV – tunne, et elu ei ava end enam ühestki uuest nurgast? Natuke nagu lootusetu tunne?

Ja nüüd vaata ennast kõrvalt: kes on see naine, kes neid rõivaid kannab? Kuidas ta end nendes tunneb? Mida ta endast maailmale näitab ja mida varjab? Kuidas ta tahab olla nähtud ja kes ta päriselt on?

Neile küsimustele vastuseid otsides alustad sa teekonda endasse. Soovitan sul hakata pidama päevikut, et selgemini näha, kus sa oled ja kuhu sa välja jõuad. Kui sinus tärkab kihk nüüd ja kohe oma elus midagi muuta, siis tegutse! Võib-olla tahad sa alustada riidekapist? Marie Kondo jagab oma raamatus „Jaapani korrastuskunst. Korrastamise elumuutev vägi“ suurepäraseid suuniseid, kuidas seda teha. Pane tähele, kuidas nii igapäevaeluline asi nagu korrastamine peegeldab sulle vastu viisi, kuidas sa elad: kuidas sa valid, mis jääb ja mis läheb; kuidas sa klammerdud ja mida igaks juhuks alles hoiad; kas julged küünitada selle poole, mida tegelikult vajad…

Tegutse! Uued suunised juba nelja päeva pärast!

Tagasi eksperimendi algusesse.

*****

Eksperiment juhatab sisse detsembris algava naistele mõeldud enesearengugrupi „Lähedus, rõõm ja rahulolu“.

Grupi kohta loe lähemalt SIIT.